Minu moto paljuski on: “Ära looda, et keegi teine ära teeb – sina ise oled see, kes muutusi saab algatada ja ellu viia!” Nii näiteks olin mõnda aega mõtisklenud parkimiskohtade üle – et miks on nii kitsas väljuda kaupluste parklates autost? Tõsisemaks muutus olukord siis, kui perre sündis esimene laps. Turvahälli autost välja võtmine oli üks paras katsumus. Hiljem, lapse kasvades sai turvahälli ukse vahelt sisse-välja poetamise asemel probleemiks turvarihmade kinnitamine turvatoolis nii, et autouks ei vigastaks teist kõrvalseisvat autot. Ning nüüd, kui lapsed ise juba hakkama saavad turvarihmade lahtivõtmisega, hoopis see, et autouksed tehtaks tagaistmel peale parkimist lahti ettevaatlikult. Asudes tööle Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF), rääkis sealne statistika, et kaubanduskeskuste parklates leiab tegelikult aset 37% kõikidest LKF-is registreeritud liiklusõnnetustest. Võis oletada, et üheks põhjuseks on liiga kitsad parkimiskohad. Mõõtmistulemused kinnitasidki, et kaubanduskeskuste parklad, sealhulgas äsjavalminud, ei vastanud ka juba viisteist aastat kehtinud linnatänavate standardile. Mõtisklused iseendaga leidsid statistlise kinnituse. Ja nii alustasingi muutuse elluviimisega, teavitades nii kaubanduskeskuseid olukorrast, kui ka kohtudes Tallinna Transpordiametiga, et teha koostööd olukorra parendamiseks pealinnas. Kohtumised kaubanduskeksuste juhtkondadega, Tallinna linnaametnikega ning ministeeriumiga ja teemapüstitused meedias on tänaseks muutusteprotsessi algatanud. Paljud suured kaubanduskeskused nii Tallinnas, kui ka teistes linnades on juba oma parklakohad laiemaks jooninud ning mitmed seda veel tegemas. Nii on meil kõigil turvalisem kaubanduskeskustes parkida ning väikelastevanematel ka ruumi lapsel turvarihmasid kinnitada.
Statistika näitab, et õnnetuste arv kaubanduskeskuste parklates väheneb peale ümberjoonimist olenevalt parklast 13-22%.
Minu kõige positiivsem kogemus kohaliku omavalitsusega parkla teemadel suheldes, pärineb Saue vallast. Andres Laisaga esimest korda kohtudes ning arutades kohaliku omavalitsuse rolli kaupluste parklakohtade ohutusele tähelepanu juhtimisest, ei kahelnud Andres, et see on oluline teema – nii oma valla elanikel, kui ka külalistel peab olema mugav ja ohutu kaupluste parklates liigelda. Mõne kuu pärast võis juba mõndades Saue vallas asuvates kaubanduskeskuste parklates “laiutada”. Minu enda kodulinn Saue, hoolimata suhtlusest sel teemal, et ka Saue parklad oleks turvalised, ei ole veel sel teemal kahjuks koostööd teinud. Uue ühendvalla sünnist loodan, et üsna pea saame ka Sauel kogeda laiematel parkimiskohtadel parkimise turvalisust ning kaitsta oma vara.
Koostöö Saue valla kohaliku omavalitsusega oli mulle kõige positiivsem kogemus KOVidest ja seetõttu olen enda “JAH” öelnud valmisliidule Koostöö, et vastu minna kohalike omavalitsuste valimistele ning kandideerida volikokku. Ma tean, et ma võin usaldada valimisliidu Koostöö lubadust “JAH! Me teeme” ja olen valmis panustama oma kodukoha paremaks ja koostööaltimaks muutmisele.
