Peibutuspardid puust ja punaseks

Paar päeva tagasi üks tuttav uuris mult, et miks nii palju kära tehakse “peibutuspartide” üle ja kui palju üks pardike ikka kohalikke valimisi mõjutada saab. Sel hetkel andsin küllaltki üldise vastuse, kuid küsimus jäi ajusopis vaevama. Matemaatikuna meeldib, kui vastus on ikkagi konkreetne (sellepärast minust arvatavasti ka kunagi “päris” poliitikut ei saa).

Otsustasin teha läbi ühe hüpoteetilise ülesande.

Oletame, et ühes X omavalitsuses, kus elab 10 000 elanikku seatakse sügisel üles 5 valimisnimekirja. Omavalitsuses hääleõiguslike elanike arv on 7 500 ja neist osaleb valimistel 60% ehk 4 500 inimest. Kuna tegu on hüpoteetilise ajugümnastikaga, siis eeldame, et ei ole üksikkandidaate, kõik nimekirjad ületavad vähemalt esialgu volikogusse pääsemise valimiskünnise (5%) ning rikutud sedeleid ei ole. Kohalikus volikogus on 20 kohta.

Tulemused ilma peibutuspardita

Aga kujutame nüüd ette, et nimekiri C plaanib kohale tuua “peibutuspardi” (selle terminiga pean silmas siis avalikkusele tuntud inimest, kellel pole piirkonnaga mingit eelnevat seost ja/või kes ei plaani valituks osutumise korral volikogu töös osaleda).

Eksootiline pardike, keda tavaolukorras siin kandis ei kohta, kuid lähikuudel võib sisseränne suureneda.

Oletame, et tegu on sellise keskmise suurusega pardiga, kes saab 10% piirkonna häältest. Ja arvutuse lihtsustamiseks eeldame, et ta võtab igalt teiselt kandidaadilt hääli samas suurusjärgus ära. Seega nüüd siis tabel on selline.

Tulemused koos peibutuspardiga

Muidugi võiks siinkohal provotseerivalt küsida, et mis seal siis vahet on, et kes siis saab volikokku kuna eeldus on, et algses valimisnimekirjas olevad inimesed on kõik kohalikud?

Aga kuna nagu sai pealkirjas lubatud, et teen selle teema puust ja punaseks, siis lisan veel ühe hüpoteetilise tabeli, kus on näidatud valimistulemused kandidaatide järgi juhul kui parte kohale ei lenda. (Taaskord väga lihtsustatud variant, kus igas nimekirjas on 10 kandidaati).

Tabelis on mustas paksus kirjas need kandidaadid, kes saaks volikogusse igal juhul. Rohelisega on märgitud need inimesed, kes pääseksid volikokku ainult peibutuspardi häälte abil ja punasega need, kes volikokku pääseks ainult juhul, kui ei tooda kohale mõnd sulelist.

Ehk siis peibutuspardi kaasamisel saaksid volikokku inimesed, kelle mandaat on palju nõrgem kui neil, kes välja jäävad. Eriti kurb on fakt, et viimase stsenaariumi korral jääks välja nimekiri E kuna nad jäävad nüüd alla selle nõutud 5% piiri. Näiteks seoses haldusreformiga plaanivad mitmed väiksemad liitunud omavalitsused kokku panna nimekirja oma endise piirkonna inimestest, et saaks vähemalt ühe esindaja volikokku ning siinses näites see neil ei õnnestu 🙁

Minu meelest oleks see väga kurb, kui Nissi või Kernu ei saa paari enda esindajat tulevasse volikokku lihtsalt seetõttu, et mõni teine nimekiri otsustab parandada oma hääletustulemust eksootiliste lindude abil.

Sellepärast ei olnud ma ka üldse rõõmus, kui riigikogu võttis vastu kahe tooli seaduse. Ehk siis nüüd võib sama inimene olla riigikogus ja kohalikus omavalitsuses. See põhimõtteliselt võtab meedialt õiguse tuntud poliitikuid peibutuspartideks nimetada. No hea on, kui nad vähemalt hakkavad volikogus ka reaalselt tööle peale mandaadi saamist.

Eks selline kirev linnuke on ikka toredam kui need pardid, mis meil siin Pääsküla jõe peal ujuvad. Samas tuleb siiski arvestada, et meie oma pardid olid seal jõel aastaid tagasi ja on ka aastate pärast, kuid eksootiline lind lendab juba peale oktoobrit uusi põnevaid kohti avastama.

Foto: Kathy Tätte

Posted in Arvamuslood and tagged , , .

Olen Laagri elanik (alates 2008), koolilaste ema, tudeng, internetiturundaja ja küllalti agar kodanikualgatustes kaasalööja. Tihti võetakse mu tegemised kokku lihtsalt fraasiga "aktivist".  Liitusin 2013. aastal Koostöö valimisliiduga kuna tundsin, et Saue vald jääb minu koduks veel pikaks ajaks ning soovisin aktiivsemalt panustda. Minu sooviks ongi, et Laagri ning Saue vald tervikuna oleks koht, kus oleks tore elada nii suurtel kui väikesel - see tähendab kindlasti häid lasteaedu, tugevaid piirkondlikke koole, põnevaid üritusi ja ühtset kogukonda.

Olen püüdnud kõigele sellele ka ise kaasa aidata - 2 aastat tagasi aitasin koos teiste lastevanematega käivitada Laagri Roboringi, mis on tänaseks üks suurimaid roboringe Eestis, selle raames korraldan ka kevadist üritust Laagri Robocity. Olen oma lennu lapsevanemate esindaja Laagri kooli nõukogus, Saue valla volikogu liige, haridus- ja revisjonikomisjoni liige ning kogukondade komisjoni esinaine

Hetkel olen ka tudeng ning õpin Tartu Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise magistrantuuris. Lisaks teen vahepeal koolitusi nii suurtele kui väikestele interneti ja arvutite teemadel.

Lisaks siinsetele blogipostitustele saab minu tegemistest lugeda mu blogis diana.sauevallakas.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga