Vabaühenduste roll omavalitsuses

Mõned päevad tagasi kaitsesin oma lõputööd, kus uurisin teenuste koosloomet tulevase Saue ühendvalla piirides ja siinkohal tahakski jagada mõningaid avastusi ja järeldusi.

Teema valikut inspireeris paljude inimeste välja öeldud mure, et kui vallakeskused Saue linna kolivad, siis võim kaugeneb ja koos sellega ka vajalikud teenused. Aga tegelikult ei pea see üldse ju nii olema – vähemalt praeguses Saue vallas on enamikes külades vägagi tegusad vabaühendused (MTÜ-d), kes omavalitsuse toel ise elanikele teenuseid pakuvad.  Ja tulevikus võiks vabaühenduste roll ju isegi suurem olla.

Bovaird ja Löffler on toonud välja 7 erinevat koostöövormi, mida saaks ka kasutada meie vallas:

  • Koosplaneerimine – ehk siis vabaühendusi kaasatakse nii eelarvete koostamisele kui arengukavade välja töötamisse.
  • Koos teenuste välja töötamine, kus vabaühendused, kes oma sihtrühmade vajadusi paremini tunnevad saavad kaasa rääkida, mis teenused nende piirkonnas vajalikud on.
  • Koos prioriteetide seadmine – see tegelikult eelmise kahega haakub. Eelarve on piiratud ja paratamatult tuleb teha otsuseid, mida teha nüüd ja mida kauges tulevikus.
  • Koosfinantseerimine, kus vabaühendus saab taodelda erinevaid toetusi, kuid omaosaluse aitab tasuda omavalitsus.
  • Koosjuhtimine, kus jagatakse võrdväärse partnerina nii kohustusi, õigusi kui vastutust.
  • Koospakkumine ehk teenuste osutamine ühiselt, kus kõik osapooled panustavad mingite ressurssidega.
  • Kooshindamine, mis sisaldab nii teenuse kasutajate tagaside kogumist kui ka selle arvesse võtmist.

Muidugi on sellisel koostööl ka pahupool ja mitmed teadlased erinevatest maailma paigust on uuringute käigus leidnud, et liigne sõltuvus avaliku sektori rahastusest võib mõjuda pärssivalt vabaühenduse tegevusvõimekusele kuna toob kaasa liigselt bürokraatiat ja vähendab organisatsioonisisest innovatsiooni.

Töö käigus sai läbi viidud ka uuring valla vabaühenduste seas, kus püüdsin kaardistada praegust olukorda ning sellest tulenevalt teha ettepanekuid tulevikuks.

Kui üldise profiili poolest Saue valla, Saue linna, Nissi valla ja Kernu valla vabaühendused ei erine – enamik neist tegeleb kultuuri ja vaba aja, noorsootöö ning spordi alaste tegevustega ning kõige olulistemateks sihtrühmadeks on lapsed, noored ja pered, siis näiteks rahalised vahendid on väga erinevad. Näiteks kui Saue valla vabaühendustest enam kui 30% märkis oma 2016. aasta eelarveks enam kui 15 000 eurot, siis Nissi vallas ükski vastanud vabaühendus nii suuri rahalisi vahendeid ei omanud.

Vabaühenduste eelarve suurus 2016. aastal omavalitsuste järgi.

Kõige kõrgemalt hindasid koostööd omavalitsusega Saue linna ja Nissi valla vabaühendused ning kõige kehvema hinnangu andsid Kernu vabaühendused. Kõigis piirkondades said madala hinnangu väide, et “Meid kaasatakse elanikelt tagasiside kogumisse, tegevuste tulemuste hindamisse ja analüüsi”. Samas enamik vabaühendusi ühendvalla piires usub, et kohalik omavalitsus on kursis nende tegemistega, neid tunnustatakse ja toetatakse ka piisavalt rahaliselt.

Kusjuures väga veider seos tuli välja kehtiva koostöölepingu olemasolu ja vabaühendusega hinnanguga väitele, et neid on piisavalt ressursse, et pakkuda teenuseid. Nimelt need vabaühendused, kes ei oma koostöölepingut omavalitsusega on kaks korda suurema tõenäosusega väga rahul oma ressursside piisavusega kui need, kellel on sõlmitud kehtiv koostööleping.

Seos vabaühenduse ressursside piisavuse ja omavalitsusega sõlmitud kehtiva koostöölepingu vahel.

Ilma täiendava uuringuta on muidugi väga keeruline hinnata, et kas siin ongi realiseerunud oht, et liigne sõltuvus avaliku sektori toetusest on vähendanud leidlikkust, toetused ei vasta päris täpselt vajadustele või siis lihtsalt süües kasvab isu, aga kindlasti oli selline negatiivne korrelatsioon vastupidine sellele, mida eeldada võiks.

Strateegilise juhtimise osas on kõige tugevamad praeguse Saue valla vabaühendused, kellel üldjuhul on sõnastatud pikaajalised eesmärgid ning tehtud vähemalt aastane tegevusplaan. Aga enamikes vastanud vabaühendustes on suureks probleemiks juhatuse jätkusuutlikkus. Ehk siis juhul kui praegused eestvedajad peaksid organisatsioonist lahkuma, siis puuduvad inimesed, kes nende töö üle võtaks.

Vabaühenduste hinnang väitele „Kui praegune juhatus aktiivsest tegutsemisest loobub, siis on olemas inimesed, kes nende koha üle võtavad”.

Praegune olukord teenuste koosloomel

Koostöövorm Ülevaade praegusest olukorrast
Koosplaneerimine Vabaühendused ei tunne, et neid kaasatakse piisavalt strateegilisse planeerimisse. Kõige kaasatumana tunnevad Saue linna vabaühendused ja kõige vähem Kernu valla vabaühendused.
Koos teenuste välja töötamine Vabaühendustega ei konsulteerita piisavalt teenuste väljatöötamisel. Samas on KOV-del hea ülevaade, millega vabaühendused tegelevad. Kõigis piirkondades anti sellele väitele keskmisest madalam keskmine hinnang.
Koos prioriteetide seadmine Vabaühenduste strateegilise planeerimise võimekus ebaühtlane – ei suudeta organisatsioonisiseselt pikemaajalisi eesmärke seada. Saue valla ja linna vabaühendused tugevamad kui Nissi ja Kernu valla omad.
Koos-finantseerimine Olemas toetusmeetmed. Suured erinevused toetuste suurustes ja tingimustes piirkonniti. Vabaühenduste eelarved väga erinevad ja koostööleping omavalitsusega ei anna paremat hinnangut ressursside piisavusele.
Koosjuhtimine Pigem eelistatakse rahalisi toetusi, ainult Saue valla arengukavas on vabaühenduste tegevus lõimitud läbivalt, ülejäänud omavalitsustes pigem ongi kogukondlik tegevus eraldi valdkond.
Koospakkumine Saue vallas olemas praktika teenuste süsteemseks pakkumiseks, muudes omavalitsustes pigem süsteem puudub.
Kooshindamine Tagasiside küsimine teenuste osas puudulik kõigis neljas omavalitsuses.

Soovitused tulevikuks

Rohkem kaasamist

Vabaühendusi tuleks julgemalt kaasata seadusloomesse ja tegevuste planeerimisse. Kuna ühendvallas on volikohtade arv poole väiksem kui praegu neljas omavalitsuses kokku, siis väiksemate piirkondade esindatud volikogus ja komisjonides väheneb. Selle kompenseerimiseks tuleks kokku kutsuda kas külavanemate või vabaühenduste ümarlaud, millel oleks nõuandev roll valla volikogu juures.

Rohkem tagasiside kasutajatelt

Parema ülevaate saamiseks teenuse tarbijate rahulolust tuleb luua tagasiside kogumise protsess, kuhu oleks kaasatud ka vabaühendused. See aitab paremini planeerida ressursse, et kaetud saaksid võimalikult suure elanikkonna vajadused ning välditaks olukorda, kus teenuste planeerimine toimub üksikute isikute subjektiivsetest hinnangutest lähtuvalt.

Toetusmeetmete reeglid üle vaadata

Üle vaadata toetusmeetmed ning selgitada välja, miks on nende vabaühenduste hinnang oma ressursside piisavusele madalam, kellel on koostöölepingud kohaliku omavalitsusega. Praegused tulemused kinnitavad teooriaosas välja toodud riski, et avalikust sektorist vabaühenduste rahastamine ei pruugi kaasa aidata vabaühenduste võimekusele ja rahulolule. Siinkohas kindlasti ei soovitaks toetusmeetmete ära kaotamist, sest 24 vastanut (42,9%) pidasid KOV toetust kindlasti vajalikuks ning 16 (28,6%) pigem vajalikuks. Pigem tuleks koos vabaühendustega analüüsida, et kas toetustega kaasneb ebavajalikke bürokraatlikke piiranguid või on tingimused toetuste abikõlbulikkuse kohta vaja üle vaadata.

Luua piirkondlik mentorprogramm vabaühendustele

Kuna uuringus kaardistus selgelt välja, et piirkonna vabaühendused on erineva tasemega, siis tuleks kaaluda mentorprogrammi loomist, kus tugevamad vabaühendused aitavad nõrgemaid. See aitaks tõsta vabaühenduste taset tervikuna ja garanteeriks, et kõigis piirkondades on elanikele pakutavad teenused ühtlase tasemega.

Kellel soov teemaga täpsemalt tutvuda või näha kõiki uuringu tulemusi, siis saate uuringuga tutvuda siin. Tahaks tänada ka neid 77 vabaühenduse esindajat Saue vallast, Saue linnast, Nissi vallast ja Kernu vallast, kes mu üleskutsele reageerisid ning uuringus osalesid. Olen teile väga tänulik selle panuse eest.

Pilt pärineb blogist http://aarneruben.blogspot.com.ee

Posted in Töisemad teemad and tagged , , , .

Olen Laagri elanik (alates 2008), koolilaste ema, tudeng, internetiturundaja ja küllalti agar kodanikualgatustes kaasalööja. Tihti võetakse mu tegemised kokku lihtsalt fraasiga "aktivist".  Liitusin 2013. aastal Koostöö valimisliiduga kuna tundsin, et Saue vald jääb minu koduks veel pikaks ajaks ning soovisin aktiivsemalt panustda. Minu sooviks ongi, et Laagri ning Saue vald tervikuna oleks koht, kus oleks tore elada nii suurtel kui väikesel - see tähendab kindlasti häid lasteaedu, tugevaid piirkondlikke koole, põnevaid üritusi ja ühtset kogukonda.

Olen püüdnud kõigele sellele ka ise kaasa aidata - 2 aastat tagasi aitasin koos teiste lastevanematega käivitada Laagri Roboringi, mis on tänaseks üks suurimaid roboringe Eestis, selle raames korraldan ka kevadist üritust Laagri Robocity. Olen oma lennu lapsevanemate esindaja Laagri kooli nõukogus, Saue valla volikogu liige, haridus- ja revisjonikomisjoni liige ning kogukondade komisjoni esinaine

Hetkel olen ka tudeng ning õpin Tartu Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise magistrantuuris. Lisaks teen vahepeal koolitusi nii suurtele kui väikestele interneti ja arvutite teemadel.

Lisaks siinsetele blogipostitustele saab minu tegemistest lugeda mu blogis diana.sauevallakas.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga