Olen kogu noorpõlve olnud linnatüdruk. 15 a elasin Sauel. Linnalähedal maal käisin vanavanemate juures. Tosin aastat tagasi,võttes arvesse enda lastele vajalikke kasvukeskkonna tingimusi, eelistasime maja ehitada maale abikaasa vanemate sünnikohta Riisipere lähedale Madila külasse.
Elades maal, avastasime et elame ühest küljest 50-minuti kaugusel kinodest , teatritest ja kaubamajadest, kuid oleme samas ühtlasi sama palju looduses keskel, kui näiteks suvitades Saaremaal. Nautimaks täiel rinnal maaelu võimalusi, rajasime suure maasikapõllu, võtsime koera, kassi, küülikud, lambad ja metssead. Meid ümbritsevatest umbrohupõldudest kujundasime haljad karjamaad. Nii sai rajatud ennast ümbritseva keskkonna hoiuks tänapäevane mahe farm. Palju on meeldejäävaid hetki ühistest küla koristustalgutest ja jaanipäevadest. Ja isegi tänaseks, tosin aastat elu maal, ei vähenda tänavavalgustusest ja sõidukite mürast rikkumata maaelu võlu.
Nii eelmisel, kui üleeelmisel aastal oli meie peres võimalus jagada maal elamise kogemust läbi Avatud Talude päevade. Mõlemal aastal külastas meid 1000-1500 inimest. Näha sai, kuidas käib lammaste pügamine tänapäeval ja kuidas ajab karja lambakoer. Külalised said maitsta Samarkandi plovi ja grillitud lammast viikingi moodi ja avatud oli ka kodukohvik. Meelt lahutas ansambel „Minu Isa Oli Ausus Ise”. Gaute Kivistik viskas nalja mahe- ja muhetalude tootmisest ja perspektiivist.
Aeg on näidanud, et linna lähedal maal, tulevases Saue vallas on head eeldused tööl käimiseks ,700-pealise lambakarjaga elustiiliettevõtte rakendamiseks , 3-lapse üleskasvatamiseks ja neile hea hariduse andmiseks.
Kes teeb see jõuab – koos on lihtsam!
