Kristjan Ok 179
IT ettevõtjast pereisa
Aila/Valingu küla
Kui ma neli aastat tagasi kirjutasin Valimisliit Koostöö kodulehel blogipostituses erinevate E-teenuste kasutamise väljakutsetest seoses puuduliku internetiühendusega hajaasustusega piirkondades, võis teematõstatus jääda paljude jaoks veidi kaugeks.
Nagu ikka, on aastad läinud kiirelt ja selle aja jooksul on asjad muutunud. Kahjuks halvemuse suunas, sest nõudmised IT teenustele on ajas selgelt kasvanud. Seevastu arengud hajaasustusega piirkondade kiire internetiühenduse arendamisel on selgelt visad.
Me kõik saame aru, et maailm pole alates 2020 aasta kevadest enam endine kui algas siiani kestev nn. koroonaajastu. Uus elukorraldus on periooditi sundinud väga paljud inimesed kodukontoritesse ja distantsõppele. See omakorda on pannud tõeliselt proovile kodused võrguühendused, mis meile kaasaegset töökorraldust võimaldama peaksid. IT tugi- ja haldusteenusied pakkuva ettevõtjana nägin IT töökohtade “ümberpaiknemist” lähedalt – kodukontori töö- ja õppekohtade kohtade vajadus kasvas drastiliselt.
Võib öelda, et vähemalt tehnilise poole pealt said ettevõtted kaugtöö võimaluste tagamisega üsna operatiivselt hakkama. Seevastu inimesed, kes ootamatult kaugtööle ja distantsõppele sattusid, leidsid end vägagi erinevatest tingimustest. Hajaasustuse piirkonna traadita ühendus on osutunud tõeliseks pudelikaelaks kui samas majapidamises toimuvad üheaegselt videokoosolekud ja videotunnid mitmes arvutis ning samaaegselt soovib veel mõni pereliige digi TV-d vaadata. Samas, paljudes töökollektiivides on uus normaalsus töötada vabalt valitud asukohast, enamasti kodust. Paraku hajaasustusega piirkonna elanik sageli sellist võimalust kasutada ei saa, sest meie riigis puudub vastav tehnoloogiline võimekus – kiire ja stabiilne internetiühendus hajaasustusega piirkondades (nimetatud ka “valged alad”).
Minu varasemas blogipostituses on lairibaühenduse arendamise kronoloogiline järjestus suures plaanis paika pandud, kuid mis on peale 2017 aastat sellest teemast edasi saanud?
Nagu eelpool mainisin, visa liikumine´on olemas ja üht-teist on toimunud. Kõige märgilisema tähendusega on vast asjaolu, et Euroopa Liidu struktuurifondide toel loodud üle-eestilise kiire interneti põhivõrgus nn. viimase miili ühenduste loomise riigihanke võitis 2018. aasta lõpus riigiettevõte Elektrilevi AS. Teatavasti haldab Elektrilevi just seda osa elektriliinidest, mis jõuavad pea igasse kodusse, sealhulgas hajaasustusega aladel. Maapiirkondade inimeste ootused kruviti selgelt lakke, sest alates 2017. aastast on ka valitsuse tasemel kõik ootused ja loosungid selle hankega seotud. Ka lõpptarbija vaatenurgast tundub ju täiesti geniaalne plaan tuua kraavi kaevamise asemel kiire internet tuppa hoopis nende samade mastide kaudu, kust tuleb elekter.
Elektrilevi (Enefit Connect) paigaldamas 2019. aastal fiiberoptikat Riisiperesse. Allikas: Saue valla koduleht
Elektrilevi vastavate projektide kohta info otsimine on vähemasti minu jaoks olnud tõeline väljakutse.
Segadust lisab pildile asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2021 alustas Eesti Energia kontsernis tegevust uus ettevõte Enefit Connect, mis muuhulgas arendab kiiret internetivõrku ning jätkab seega Elektrilevi tegevust maapiirkondade võrgutaristu rajamisel. Hea seegi. Siiani parimaks allikaks osutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht, mille abiga on võimalik kokku panna ka väike ülevaade Saue Vallas toimunud arengutest:
- 2019 alustas Elektrilevi kiire internetiühenduse rajamisega Laitse, Kibuna ja Kaasiku külas ning Riisiperes;
- Eesti Lairiba Arenduse SA ehitab 2021. aastal optilisel kaablil põhinevat EstWin juurdepääsuvõrku Saue vallas, Vatsla ja Hüüru külas (Projekt ELA503);
- Koppelmaa külas on kohaliku initsiatiivgrupi eestvedamisel valgusaabel jõudmas majapidamistesse;
Muidugi on see (mittetäielik) loetelu hea algus suuremale projektile, kuid oleme endiselt kaugel 2017. aastal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt välja käidud eesmärgist: “…et kõik elanikud ja ettevõtted üle Eesti oleks lairibavõrguga ühendatud hiljemalt viie aasta pärast” või veelgi hullem – arvatavasti keegi ei tea täpselt kui kaugel oleme eesmärgist.
Lisaks joonistub seni teostatud või töös olevatest projektidest välja selge trend – esmajoones on töösse võetud küll maapiirkonnad, kuid pigem tihedama asustusega alad. See on muidugi arusaadav ja klassikaline, sest kasusaajate arv on suurem ning igasugused tegevused on seeläbi suurema tasuvusega. Paraku hajaasustuse elaniku jaoks on tänased arengud lootusetult aeglased ning riigi täiendava toetuse ja panuseta ei ole võimalik igasse maapiirkonna majapidamisse kiiret internetiühendust sarnaselt elektriühendusele viia. Positiivne asjaolu on see, et selline tõdemus on jõudnud ka riigivalitsemise tasemele. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud EL-I fondidest toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga.
Äsja (10.09.2021) lõppes ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud avalik konsultatsioon, selgitamaks välja nn valged alad ehk kõik aadressid üle Eesti, kus praegu kiire internet puudub ja seda ei kavatseta ka aasta 2024 lõpuks rajada. Ootame huviga selle projekti tulemusi, sest need nn. valged alad on just need, mis puudutavad hajaasustusega piirkondasid.
Loodetavasti võimaldab selle valdkonna suurem toetamine riigi poolt tulla turule ka täiendavatel väiksematel teenusepakkujatel ja miks mitte luua kohaliku omaalgatuse korras toetuskõlblikke ühinguid, kelle eesmärk ei ole maksimaalne tasuvus vaid kohaliku kogukonna jaoks probleemi lahendamine. Suurettevõtetel, näiteks Enefit Connect, arusaadavalt see huvi puudub. IT taristu ettevõtjana hooman pea täielikult ühe hajaasustusega küla vajadust ka tehnoloogilisest vaatenurgast. Vastava valdkonna spetsialistide jaoks midagi ületamatut seal ei ole, kuid seda vaid eeldusel, et kasutada saaks Enefit Connecti elektrilevi taristut, mis täna majapidamistesse jõuab – elektriliinide mastid.
“Maagiline fiiberoptiline kaabel”, mida maapiirkonna elanik ja ettevõtja endiselt ootavad. Allikas: kaablitootja info
Valimisliit Koostöö programmis oleme sel teemal lubadustega pigem tagasihoidlikud: “Toetame mõistliku hinnaga iga inimeseni jõudva valguskaabli taristu rajamist”. Isiklikult hoian IT taristu valdkonna ettevõtjana ja eraisikuna huvitatud osapoolena sel teemal aktiivselt silma peal ning olen valmis nõu ja jõuga panustama, et valla ja riigi vahel tekiks sel teemal selgem koostöövorm. Arvatavasti ei pääse teatud töögruppide moodustamisest või vähemasti selle teema senisest jõulisemast käsitlemisest valla valitsemise tasemel. Ka TTJA Toetusmeetmete eelarve on kavas jaotada maakondade või kohalike omavalitsuste kaupa ühe või mitme kriteeriumi alusel (aastaringses kasutuses olevate valgete aadresside arv, elanike arv või ettevõtete arv). Lõplikud kriteeriumid selguvad toetusmeetme tingimuste koostamise käigus koostöös kohalike omavalitsuste ja sideettevõtjatega sügisel 2021. Seega, jõuab nii või teisiti see teema ka kohaliku omavalitsuse lauale.
Kahjuks pean võtma postituse samade sarnaste sõnadega, mis 4 aastat tagasi: “On aeg, et Eesti e-riik jõuaks ka hajaasustusega piirkondadesse, nii kodumajapidamistesse kui ettevõtetesse!” Tundub, et läheb veel aastaid aega.
Lisaks jagan ka mõningaid soovitusi, kuidas “kaablit oodates” probleemset internetiühendust maapiirkonnas kiiremaks ja stabiilsemaks muuta:
- Kasuta kodus arvutisisese või USB modemi asemel 4G ruuterit, mida saad küsida igalt 4G-d pakkuvalt sideoperaatorilt. Soovitan siiski sideoperaatorilt seadme rentimise asemel soetada päris oma seade, mis tagab vabaduse valida enda olude jaoks sobivaim internetiteenuse operaator;
- 4G ühenduse puhul kasuta levi parandamiseks ja ühenduse stabiilsemaks muutmiseks katuseantenni;
- Proovi erinevaid sideteenuse pakkujaid. Ühenduse kvaliteet võib olla vägagi erinev. Ise olen proovinud kolme operaatorit, kellest üks jookseb selgelt lati alt läbi.
- Uuri ka raadiolingil (vahel nimetatud ka “virtuaalfiiber”) baseeruva internetiühenduse pakkumisi;
- Täida kindlasti sooviavaldus kiire fiiberoptikaga liitumiseks: https://www.energia.ee/et/ari/kiireinternet?tabgroup_1=liitumine ja soovita sama teha ka oma naabritel. Mida rohkem avaldusi samast asukohast laekub, seda suuremaks muutub tõenäosus, et kaabel ka Sinu tuppa jõuab.
Kristjan Ok
IT ettevõtjast pereisa
Aila/Valingu küla
