Lapse koolimeeldivus ja tahtmine koolis käia ei sõltu mingist müütilisest õnnetundest, vaid vanemate teadlikkusest ja oskusest suhelda ning kooliga koostööd teha.
Ära halvusta õpetajat vaid suhtle temaga
Kõige olulisem on hea suhe õpetajaga. Kui Sinu lapsel on usalduslik ja soe suhe õpetajaga, tuleb ta meeleldi kooli ning tunneb end seal turvaliselt ja hästi. Vanematel on oluline roll suhtumise kujundamisel kooli, kui nad kooli teemadel kodus vestlevad ning õpetajatest arvamust avaldavad. Arusaamatuste korral on vaja õpetajaga ühendust võtta ja suhelda, sest laps ise ei oska näha probleemide põhjusi ega pakkuda välja lahendusi. Rääkides koolist ja õpetajatest ebalugupidavalt, kujundad Sa lastes ka sarnase hoiaku ning ei kool ega õpetaja pole sel juhul lapse jaoks autoriteet, keda kuulata ja väärtustada. Sama tähtsad on suhted sõpradega ning siinkohal on veelgi delikaatsemalt vaja leida põhjusi, kui laps ei oska sõprussidemeid luua või hoida ning vajadusel pöörduda psühholoogi poole, kes annab soovitusi sotsiaalsete osakuste parandamiseks.
Aita leida lapsel just temale sobiv huvitegevus
Tunnivälised tegevused suurendavad seotust kooliga ja kuuluvustunnet. Samas suhtume me huviringidesse kui vabatahtlikku tegevusse ega oska last toetada järjepidevuse tagamisel. Ka huvialaga tegelemine nõuab tahtepingutust ning keskendumist, enese proovilepanekut. Tihti lüüakse siinjuures kergelt käega ja antakse esimese pingutuse korral käega. Nii aga ei teki vilumust ega eduelamust, mis tagaks häid tulemusi. Huvitegevus toimub vanema vastutusel ja et Sinu laps saaks kooliajast kaasa armastuse spordi, kunsti, muusika jne vastu, peaks sellesse suhtuma samasuguse vastutustundega nagu ülejäänud õppeainetesse koolis.
Jälgi oma lapse arengut ja anna õpetajale tagasiside
Laps peab tunnis aru saama, millest räägitakse ning oskama kaasa mõelda, ta peab tundma, et saab tunnis hakkama. Selleks on vaja lapsega suhelda ja jälgida, kas õppimine on jõukohane. Kui vanem saab aru, et lapsel on tunnis raske, peab õpetajaga ühendust võtma ning koos planeerima, kuidas lünkadest üle saada, õpiabi organiseerida, selgitama, millist tuge laps vajab. Koolis on erinevaid võimalusi kasutada tunnis abivahendeid, õpetaja lisaselgitusi ülesannete lahendamisel, lisaaega kontrolltööde tegemiseks, eraldi ruumi keskendumise võimaldamiseks jne. Samuti on võimalus vajadusel organiseerida õpiabi tunde, taotleda tugiisikut. Probleemide püsimisel aga tuleb pöörduda spetsialistide poole nõustamiseks. Last ei tohi koolis hätta jätta.
Anna lapsele eakohaseid valikuid
Lastele tuleb anda valikuvõimalusi otsustamiseks, mida ta tahab teha ja kuidas. Valikuvõimalused antakse teatud raamide piires oma kohustuste täitmiseks, aga oluline on iseotsustamine, sest siis võtab laps ka vastutuse oma tegutsemise ja käitumise eest. Selleks planeeri koos oma lapsega tema päevakava, otsusta huviringid, pange paika eesmärgid, mida siis üheskoos ka hiljem arutada, analüüsida selle üle, kuidas läheb- mis on hästi , mis halvasti, mida peaks teisiti tegema.
Ära karda lapse eksimusi vaid julgusta teda neist õppima
Eksimine on inimlik ning alati saab paremini. Vigadesse ja eksimistesse tuleb suhtuda kui õppimise juurde kuuluvasse loomulikku protsessi. Kui laps kardab eksida ja on hirmul, siis ei suuda ta õppida. Hirm eksimise ees kammitseb ja pidurdab mõtlemist, takistab loovust. Oled kõige õnnelikum lapsevanem, kui Sinu võsuke korraldab köögis plahvatuse või teeb katseid fooliumi ja Torusiiliga, proovivad keelega jääkülma toru või katsetavad Coca-Colat naeltega. Õpime vigadest katsetades ja proovides, kukkudes ja jälle püsti tõustes, ei ole lahendamatuid olukordi!
Õnnelikku ja ilusat kooliaastat soovides
Tiia Rosenberg
Ruila Põhikooli dirketor
