Lapsevanem, Sinust sõltub, kas laps on koolis õnnelik!

Lapse koolimeeldivus ja tahtmine koolis käia ei sõltu mingist müütilisest õnnetundest, vaid vanemate teadlikkusest ja oskusest suhelda ning kooliga koostööd teha.

Ära halvusta õpetajat vaid suhtle temaga

Kõige olulisem on hea suhe õpetajaga. Kui Sinu lapsel on usalduslik ja soe suhe õpetajaga, tuleb ta meeleldi kooli ning tunneb end seal turvaliselt ja hästi. Vanematel on oluline roll suhtumise kujundamisel kooli, kui nad kooli teemadel kodus vestlevad ning õpetajatest arvamust avaldavad. Arusaamatuste korral on vaja õpetajaga ühendust võtta ja suhelda, sest laps ise ei oska näha probleemide põhjusi ega pakkuda välja lahendusi. Rääkides koolist ja õpetajatest ebalugupidavalt, kujundad Sa lastes ka sarnase hoiaku ning ei kool ega õpetaja pole sel juhul lapse jaoks autoriteet, keda kuulata ja väärtustada. Sama tähtsad on suhted sõpradega ning siinkohal on veelgi delikaatsemalt vaja leida põhjusi, kui laps ei oska sõprussidemeid luua või hoida ning vajadusel pöörduda psühholoogi poole, kes annab soovitusi sotsiaalsete osakuste parandamiseks.

Aita leida lapsel just temale sobiv huvitegevus

Tunnivälised tegevused suurendavad seotust kooliga ja kuuluvustunnet. Samas suhtume me huviringidesse kui vabatahtlikku tegevusse ega oska last toetada järjepidevuse tagamisel. Ka huvialaga tegelemine nõuab tahtepingutust ning keskendumist, enese proovilepanekut. Tihti lüüakse siinjuures kergelt käega ja antakse esimese pingutuse korral käega. Nii aga ei teki vilumust ega eduelamust, mis tagaks häid tulemusi. Huvitegevus toimub vanema vastutusel ja et Sinu laps saaks kooliajast kaasa armastuse spordi, kunsti, muusika jne vastu, peaks sellesse suhtuma samasuguse vastutustundega nagu ülejäänud õppeainetesse koolis.

Jälgi oma lapse arengut ja anna õpetajale tagasiside

Laps peab tunnis aru saama, millest räägitakse ning oskama kaasa mõelda, ta peab tundma, et saab tunnis hakkama. Selleks on vaja lapsega suhelda ja jälgida, kas õppimine on jõukohane. Kui vanem saab aru, et lapsel on tunnis raske, peab õpetajaga ühendust võtma ning koos planeerima, kuidas lünkadest üle saada, õpiabi organiseerida, selgitama, millist tuge laps vajab. Koolis on erinevaid võimalusi kasutada tunnis abivahendeid, õpetaja lisaselgitusi ülesannete lahendamisel, lisaaega kontrolltööde tegemiseks, eraldi ruumi keskendumise võimaldamiseks jne. Samuti on võimalus vajadusel organiseerida õpiabi tunde, taotleda tugiisikut. Probleemide püsimisel aga tuleb pöörduda spetsialistide poole nõustamiseks. Last ei tohi koolis hätta jätta.

Anna lapsele eakohaseid valikuid

Lastele tuleb anda valikuvõimalusi otsustamiseks, mida ta tahab teha ja kuidas. Valikuvõimalused antakse teatud raamide piires oma kohustuste täitmiseks, aga oluline on iseotsustamine, sest siis võtab laps ka vastutuse oma tegutsemise ja käitumise eest. Selleks planeeri koos oma lapsega tema päevakava, otsusta huviringid, pange paika eesmärgid, mida siis üheskoos ka hiljem arutada, analüüsida selle üle, kuidas läheb- mis on hästi , mis halvasti, mida peaks teisiti tegema.

Ära karda lapse eksimusi vaid julgusta teda neist õppima

Eksimine on inimlik ning alati saab paremini. Vigadesse ja eksimistesse tuleb suhtuda kui õppimise juurde kuuluvasse loomulikku protsessi. Kui laps kardab eksida ja on hirmul, siis ei suuda ta õppida. Hirm eksimise ees kammitseb ja pidurdab mõtlemist, takistab loovust. Oled kõige õnnelikum lapsevanem, kui Sinu võsuke korraldab köögis plahvatuse või teeb katseid fooliumi ja Torusiiliga, proovivad keelega jääkülma toru või katsetavad Coca-Colat naeltega. Õpime vigadest katsetades ja proovides, kukkudes ja jälle püsti tõustes, ei ole lahendamatuid olukordi!

Õnnelikku ja ilusat kooliaastat soovides
Tiia Rosenberg
Ruila Põhikooli dirketor

Posted in Arvamuslood and tagged , , , , , .

Sündisin 1969 aastal Viljandis ning peale Tallinna Ülikooli lõpetamist tulin Ruila Põhikooli õpetajaks ning alates 2000 aastast töötan koolidirektorina. Ruila Põhikooli on lõpetanud ka minu tütar ja kaks poega. Olen kodukandi tegemistega kursis sotsiaal- ja haridusvaldkonnas kaasa rääkides kolmes vallavolikogu koosseisus nii komisjone juhtides kui ka volikogu aseesimehena. Samuti olen Lään-Harju Koostöökogu juhatuse liige ning löön kaasa oma kodukandi MTÜ-des.
Usun, et tugevas ja suuremas vallas on võimalik koondada nii vaimset kui materiaalset potensiaali otstarbekamalt . Valdade ühinemise käigus on oluline tagada meie inimeste huvide eest seismine ja vajaduste teadvustamine uues loodavas vallas ning sujuv üleminek uuele töökorraldusele. Peame leidma need kohad, kus saab ühiselt odavamalt ja paremini kui eraldi tegutsedes. Suures vallas on inimestel väga erinevad huvid ja elutingimused, kus tuleb vallaelu juhtimisel leida tasakaal valla kui terviku arendamisel. Näen meie piirkonda linnalähedase kauni loodusega elukeskkonnana, kus on välja arendatud toimiva infrastruktuuriga Laitse aedlinnak ja samas kenad hajaasustusega külad privaatsust hindavatele elanikele. Aga meile avaneb paremaid ja laiemaid võimalusi ainult siis, kui meil endil on piisavalt tarkust, tahtmist ja aktiivsust kaasa lüüa, et mitte jääda kõrvale ja omaette, vaid teha koostööd, et ajada oma asja edasi selleks suuremaid võimalusi kasutades.
Pean oluliseks arengut, inimeste kaasamist ja motiveerimist, teha vajadusel muudatusi meie kõigi elukvaliteedi parandamise nimel .

"Pean oluliseks arengut, inimeste kaasamist ja motiveerimist..."

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga