Lapsed on kõige tasuvam investeering. Sõltub ju vanema põlvkonna õnnelik pensionipõli tänastest õnnelikest, haritud ja hoolivatest lastest. Seega peaks meie kõigi eesmärk olema investeerida laste õnne ning õppimisse.
Varsti pole meil enam eraldi Saue linna, vaid on suur Saue. Pean tõdema, et olin ühinemise vastu, kuid kuna võimukandjad on oma otsused teinud, on vaja minna edasi olukorras, mis meil täna on. Pole mõtet taga nutta möödunut, vaid tuleb kaasa rääkida muutuste protsessis.
Suures vallas tuleb ka suurelt mõelda. Ei tohi seada endale liiga väikesi eesmärke. Sauele riigigümnaasiumi ehitamine ongi minu arvates liiga väike eesmärk. Võitlus selle üle, kas uus kool tuleks ehitada raudteest 100 meetrit paremale või vasakule või kas Saue Gümnaasiumile jääb alles gümnaasiumiosa, on nagu lati alt läbi kõndimine.
Kui me oma valla haridusvõrgus ei suuda pakkuda tugevat põhiharidust, võib rajatava riigigümnaasiumi tase osutuda meie lastele liiga kõrgeks. Kui aga riigigümnaasiumi tase oleks madalam, tähendaks see madalamat kvaliteeti ning õpilased hakkaksid eelistama teisi gümnaasiume. Seega tuleb meil tegeleda oluliste küsimustega.
Müürid ja seinad üksi ei taga head, kvaliteetset haridust, arendada tuleb õpikeskkonda – nii füüsilist kui ka vaimset. On vaja tutvuda maailma parimate praktikate ja kogemustega ning tuua need meile, muuta õppimist ja õpetamist ning tekitada arendav konkurents. Koolidesse tuleb kiiremini hankida ja seal kasutusele võtta kaasaegsed IKT võimalused. Õpetamine peaks muutuma juhendamiseks, kogu linnast ja linna ümbrusest peaks saama õpikeskkond, ja nii edasi.
Praegu on Saue Gümnaasium üks Eesti parimaid gümnaasiume, seda nii õpikeskkonna kui ka haridustaseme poolest. Olen õnnelik, et minugi lastest kaks on selle kooli lõpetanud ning kolmas õpib seal praegugi. On olnud mitmeid arutelusid ja mõttevahetusi, milline on Suur-Sauel Saue Gümnaasiumi tulevik. Kehtivate kokkulepete kohaselt säilib Saue Gümnaasium aastani 2023. Mis saab aga päraste seda?
Sellele vastates oleks vaja vaadata kogu Suur-Saue haridust tervikuna ja julgeda vaadata ka tulevikku. Ma ei pea silmas järgmist 4–10 aastat, vaid enamat. Millisena tahame näha Saue haridust aastal 2050? Me peame vaatama maailma ja püüdma võistelda mitte Eesti, vaid maailma parimate koolidega. See on täiesti võimalik – näiteks Tallinnas ongi maailma parimad koolid ja haridus.
Saue Gümnaasiumi arengut ei tule näha mitte eraldi seisva üksuse, vaid uue omavalitsuse koolivõrgu osa arenguna. Tahame seda või mitte – üldise haridustaseme Sauel määrab võrgustiku nõrgim lüli. Me peame kahe aasta jooksul tagama parima võimaliku põhihariduse kõigis Saue valla koolides, et rajatav riigigümnaasium oleks võimalik täita 80% ulatuses koduvalla põhikoolilõpetajatega. Täna suudab enamik Saue Gümnaasiumi põhikoolilõpetajaist pakkuda konkurentsi ka Tallinna kesklinna koolides, kuid parim kool ei peaks jääma teisi järele ootama, vaid ise edasi liikuma, olles samas eeskujuks ja inspireerijaks.
Et ei teostuks must stsenaarium – Saue valla lapsed ei pääse riigigümnaasiumisse –, vajame me vähemalt 30 aastat ette vaatavat, pöörast ja täna võib-olla isegi võimatuna tunduvat „Saue hariduse arengukava aastani 2050“. Me peame koostöös olema valmis uuteks „pöörasteks“ ideedeks, et teha valla arengus parim investeering, sest investeerides lastesse ja haridusse tagame kõige kiirema ja tulemuslikuma uue valla arengu.
Meil tuleb leida uus visioon, mis võib-olla 30 aasta pärast pole küll enam aktuaalne, aga on selleks ajaks taganud valla hariduse, kultuuri ja spordi arengu ning siin haritud lapsed suudavad meie vallast teha maailma kõige kiiremini areneva ja innovaatilisema piirkonna.
