E-riik ja meie igapäevane elukorraldus
“Eesti on E-Riik”, see on väljend, millest kuuleme ja loeme ikka ja jälle. Reklaamime end maailmas e-riigina läbi erinevate edulugude – e-valitsemine, e-maksuamet, x-tee, id-kaart, e-valimised, e-tervis, e-residentsus jne [1]. Lisaks loob info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT või IT) kiire areng soodsa pinnase täiesti uute IKT teenuste tekkeks meile igaühele. Veel mõned aastad tagasi ei oleks osanud arvata, et keskmine taskutelefon on täna oluliselt võimsam kui keskmine arvuti 10 aastat tagasi. Täna kasutavad vähesed meist telefoni vaid helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Pigem toimub nutiseadmete kasutamine läbi erinevate äppide, mis on omakorda kolinud ka juba erinevatesse kodustesse seadmetesse (televiisorid, audio seadmed, erinevad kodumasinad jms.) moodustades nn. asjade interneti. See omakorda on avanud täiesti uued võimalused tehnoloogia kasutamiseks meie igapäevases elukorralduses:
- Kaasaegne digitaaltelevisioon (eriti aktuaalne teema peale viimaseid muudatusi telekanalite vabalevis) – soovitud telesaate (järel)vaatamine just Sulle sobival ajal, nutiteleri funktsionaalsuste kasutamine jpm;
- Koduse kütte- või valvesüsteemi kaugelt juhtimine, tagades maksimaalne mugavus ja energiasääst;
- Asjade internet – kodused seadmed ühendatud võrku;
- Kaugtöö kontori võimaluste parem kasutamine – koosolekud üle videosilla jpm;
Need on vaid mõned väga elementaarsed näited kaasaegse kodu võimalustest, mis järjest enam saavad igas majapidamises reaalsuseks. Ja sellele kõigele lisaks suur hulk avalikke e-teenuseid, mis meie igapäevast elukorraldust aitavad lihtsamaks muuta ning aega säästa.
Nüüd tekib lugejal kindlasti küsimus, et kuidas see jutt kohaliku kogukonna elukorraldusega seotud on? Kuid seda ta on, ja selles blogipostituses just hajaasustusega piirkonna elaniku vaatest, kes antud teema osas on tiheasustuse elanikuga võrreldes selgelt ebavõrdses seisus. Ääremärkusena tasub lisada, et siinkirjutaja elab ise hajaasustusega alal Aila külas ning puutub oma igapäevatöös kokku ka äriettevõtetest klientidega, kellel on tõsiseid probleeme oma ettevõtte töö korraldamisega seoses võrguühenduste kvaliteediga. Täna võib julgelt väita, et hajaasustusega piirkonnas puudub piisava võimekusega lairiba võrk, mis võimaldaks kaasaegseid IKT lahendusi probleemivabalt kasutada. Ja IKT teenuste mahu suurenedes see probleem ka kasvab, lõigates hajaasustusega piirkonnad ära kaasaegsest elukorraldusest. Samuti pärsib lairibaühenduste puudumine ettevõtluse võimalikkust asulatest väljaspool.
Illustreeriv näide kaasegsest nutikodust [9]
Iseenesest ei ole selles teemas mitte midagi uut. Juba aastal 2009 asutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), eesmärgiga viia ellu projekt EstWin:
“Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km”. Lisaks mainitakse projekti kirjelduses: “2009 aasta aprillis ITL-i poolt koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon“ püstitab eesmärgi, et kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele peab olema kättesaadav 100Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus. Selle eesmärgi saavutamine on otseses sõltuvuses EstWin projekti realiseerumisega.” [2]
Täna, 8 aastat hiljem, on EstWin projekt lõpusirgel, kuid olukord hajaasustuse piirkonna elaniku ja ettevõtja jaoks pigem kehvem, sest tänane IKT teenuste maht ja tehniliste ressursside nõudmised on aastatega oluliselt kasvanud. Estwini projekt tõstis nii kodumajapidamiste kui ettevõtete ootused kiire võrguühenduse osas väga kõrgele. Paraku on reaalsus see, et täna jõuab kiire võrguühendus vaid suurematesse asulatesse ning võrgu sõlmpunktidesse. Tarbija jaoks tähendab see näiteks seda, et saame Estwini projekti tulemusel tarbida vähegi talutava kiirusega 4G mobiilset internetiühendus ja selle analooge. 2015. aastal ametist lahkunud EstWin-i juht Olav Harjo on öelnud: “Eesti maksumaksja raha eest luuakse siin riigis lubamatult välismaistele telekomiettevõtetele põhivõrkusid”, täpsemalt on jutt 74 miljoni suurusest summast. [3]
Mis on läinud valesti?
Nagu mainitud, Estwini projekt on valdavalt jõunud suurematesse sõlmpunktidesse. See ei ole kindlasti vähetähtis fakt, sest ilma põhivõrguta ei oleks meil täna suure tõenäosusega võimalik kasutada ka täiesti elementaarset 4G mobiilset internetti. Paraku on tegemist tunduvalt madalama tehnilise võimekusega kui 2009. aastal välja reklaamitud andmesidekiirus 100Mbit/s. Teoorias võiks ka 4G selliseid kiiruseid võimaldada, kuid reaalsuses on kiirust mõjutavaid tegureid väga palju (tarbijate hulk sama saatja piires, kaugus saatjast, ilmastikuolud, kasutatavad seadmed jpm.). Ei saa oodata, et üle õhu leviv ühendus on sama kvaliteediga, mis fiiberoptiline kaabel. Võib-olla saab see olema nii tulevikus, 5G tulevikutehnoloogia ajastul.
Seega, lõpptarbijale 2009. aastal reklaamitud kiire võrguühendus ei ole saanud täna reaalsuseks.
Probleemi põhjuse on väga hästi kokku võtnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi endine IT-asekantsler Taavi Kotka:” Tahtlikult või tahtmatult jäeti mulje, et tasub vaid oodata ja ühel hetkel koputavad kaablikutid uksele ning küsivad naeratades, kuhu nurka siis nüüd see kaabliots paigaldada. Suur oli aga šokk, kui tuli välja, et tasuta ei too seda keegi ning ehituspakkumised olid krõbedad isegi juhul, kui oranž baasvõrgukaabel aia tagant mööda jooksis. Tulemuseks suur hulk pettumust.”[4] Probleemidele juhtis tähelepanu oma 2015. Aasta auditis ka Riigikontroll: “2020. Aastaks ei pruugi lairiba kõigini jõuda”. [5]
Mis saab edasi?
Tänaseks on päris selge, et Estwin-i projekti raames keegi lõpptarbijale fiiberoptilist kodumajapidamisse või ettevõttesse tasuta ei too. Viimati küsis üks tuntud telekomi ettevõte minu kliendilt sellise kaabli majja toomise eest 30 000 Eurot. Pahameel EstWini projekti osalise ebaõnnestumise ja ebaselge kommunikatsiooni osas on meedias palju emotsioone üles kütnud. Õnneks on riigis tekkimas üldine arusaam, et probleem on olemas ja see tuleb kiiremas korras lahendada. Hajaasustuse majapidamistele ning ettevõtetele tuleb luua mõistlikud võimalused kiirete võrguühendustega liitumiseks. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 on seoses internetiühendusega paika pandud eesmärgid, mis sisaldavad muuhulgas ka maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonide tagamist ja toetusmehhanisme (nn viimase kilomeetri toetus) [6]. Lisaks annab lootust ka fakt, et 18. Jaanuaril 2017 astus Riigikogu elektrituru seaduse muutmisega lairibaühenduse nn viimase miili küsimuse lahendamisel olulise sammu – tagades juurdepääsu lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid. Seega muutub oranži kaabli vedamine lõpptarbijateni oluliselt lihtsamaks ja soodsamaks [7].
Me teeme selle ära vaid koostöös.
Niisiis, riigi poolt on alustatud soodsa pinnase loomist probleemi lahendamiseks. Siinkohal muutub varasemast olulisemaks igasugune kohalik omaalgatus. Tänaseks on selge, et suured telekomiettevõtted hajaasustuse piirkonnas sellist ärilist potentsiaali ei näe, et tuua igale tarbijale valguskaabel koju kätte. Samas, vajadus säilib. Seega ainsaks võimaluseks jääb viia läbi sellised projektid piirkondliku omaalgatuse korras ja mittetulunduslikus vormis.
Hetkel on tuntumaks algatuseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt asutatud projekt Digimaa, mis asutati just selleks, et kaasaegseid interneti-, televisiooni-, turva- ja telefoniteenuseid võimaldav lairibaühendus jõuaks kõikidesse Harjumaa kodudesse ja ettevõtetesse.
DigiMaa projekti käigus ehitatakse välja tulevikukindel valguskaablivõrk sinna, kuhu sideettevõtjad seda ei plaani ehitada. Rajatav lairibavõrk kuulub omavalitsustele. Uue põlvkonna digitaristu ehitust toetab riik. [8].
Lairiba ühenduste põhimõtteskeem (Allikas: digimaa.ee/lairibast/)
Valimisliidus “Koostöö – Meie Vald” peame antud teemat väga oluliseks. Oleme selle ka oma programmis sõnastanud:
“Toetame mõistliku hinnaga iga inimeseni jõudva valguskaabli infrastruktuuri rajamist. Selleks paigaldame tavapäraste arendustööde käigus, seal kus võimalik ja põhjendatud, sidekanalisatsiooni ning teeme koostööd teenusepakkujatega konkurentsivõimelise hinna saavutamiseks. Osaleme vastavates maakonna- ja riigitasandi algatustes (DigiMaa projekt)”. [10]
On aeg, et Eesti e-riik jõuaks ka hajaasustusega piirkondadesse, nii kodumajapidamistesse kui ettevõtetesse!
Viide allikatele/ Vaata lisainfot:
[2]http://www.estwin.ee/index.php?page=61
[4] http://arvamus.postimees.ee/3833643/taavi-kotka-mis-seis-on-eestis-internetiga]
[6] https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/elektrooniline-side
[9]http://ee.huafansmart.com/news/perhaps-you-misunderstood-smart-home-1403439.html
[10] https://koostoo.ee/programm-2017-2021/teed-transport-side/
